Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
ScalaCity büroohoone

Tartu mnt 43, 10128 Tallinn
Telefon: +372 606 9600
Faks: +372 606 9601
E-post:
info@sirel.com

 

 

  

  

 

 

 

 

 

  

Riigikohtu lahend: ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude võib esitada ka avalik-õiguslik juriidiline isik

Riigikohus rahuldas Tallinna linna esindava vandeadvokaadi Kalle-Kaspar Sepperi kassatsioonkaebuse oma 17. detsembri 2015 otsusega, millega tunnustas avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigust nõuda nende kohta avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Senini olid kohtud seisukohal, et põhiseadusest tuleneva põhiõigusvõime puudumise tõttu ei ole avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel õigust nõude ebaõigete andmete ümberlükkamist. Senise käsitluse kohaselt leidsid kohtud, et juriidilisel isikul, sh avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võib olla küll maine ehk reputatsioon, kuid sellegipoolest ei saa tal tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus.

 Pööre Tallinna linn vs. Äripäev vaidluses

 

Riigikohus tegi käsitletava otsuse Tallinna linna ja Äripäeva vahelises vaidluses, milles linn nõuab Äripäevalt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kui madalama astme kohtutes jäi peale Äripäev, siis värske Riigikohtu otsusega tühistati maa- ja ringkonnakohtu otsused ning asi saadeti ringkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi.

 

Vaidlus puudutab Äripäeva poolt 2013. aasta maikuus avaldatud artikleid, mis käsitlesid kriminaalasja materjale, mille raames mõisteti muu hulgas süüdi Ivo Parbus ja Elmar Sepp. Tallinna linna poolt esitatud hagis nõutakse Äripäevalt artiklitest järelduva arusaama, justkui oleks Tallinna Linnavalitsus olnud teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et Tallinna Linnavalitsus oleks sellise tegevuse heaks kiitnud, ümberlükkamist.

 

Maakohus asus seisukohale, et Tallinna linna hagi tuleb jätta rahuldamata, sest linnal puudub sellise nõude esitamiseks õigustatud huvi. Sisuliselt asus esimese astme kohus seisukohale, et Tallinna linnal puudub see põhiõigus (põhiseadusest tulenev õigus), mille rikkumise kaitseks ta kohtusse pöördus. Maakohus leidis, et kuna linnal puudub põhiõigusvõime, ei ole võimalik jaatada tema õigust aule ja reputatsiooni kaitsele.

 

Tallinna linn maakohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, mis tegi 2015. aasta maikuus otsuse, millega muutis otsuse põhjendusi, kuid jättis linna hagi sellegipoolest rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et avalik-õiguslik juriidiline isik, millena kohaliku omavalitsuse üksust tuleb käsitleda, ei saa tulenevalt põhiõigusvõime puudumisest oma head nime kaitsta võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamisega.

 

Kuna ka ringkonnakohtu otsus linna ei rahuldanud, vaidlustati ringkonnakohtu otsus Riigikohtus. 17.12.2015 Riigikohtu otsusega tühistati madalamate astmete kohtute otsused ning saadeti asi uueks arutamiseks ringkonnakohtusse tagasi. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis ei saavutanud kõnesolevas küsimuses üksmeelt – kolleegiumi üks kohtunik jäi eriarvamusele.

 

Riigikohus: seadusest võib tuleneda nõudeõigus ka põhiõigusvõime puudumise korral

 

Kolleegium oli üksmeelel selles osas, et asjaolul, kas hagejal on põhiõigusvõime või mitte, ei oma eraõigussuhtest tuleneva nõude esitamisel võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 alusel tähendust. Nimetatud paragrahv käsitleb kannatanu õigust nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist avaldaja kulul. Riigikohus leidis, et seadusandja võib anda nõudeõiguse isikule sõltumata sellest, kas isikul on põhiõigusvõime või mitte, ning kuna seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga, oli Tallinna linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel antud juhul õigus hagi esitada. Antud kaasust uuesti läbi vaadates peab ringkonnakohus hindama, kas hagis vaidlustatud osas on Äripäev esitanud avaldusi Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse või siiski füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta. Kui hagis vaidlustatu käib füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta, mitte aga linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ei ole hagi esitatud linna õiguste kaitseks, vaid konkreetsete füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku huvide kaitseks ning sellisel juhul hagi rahuldamiseks alust ei ole.

 

Kohtuniku eriarvamus: juriidilise isiku õigus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks peaks olema veelgi laiem

 

Riigikohus selgitas oma otsuses, et faktiväited, mis puudutaksid Tallinna linna ja mille ümberlükkamist ta saaks nõuda, peaks puudutama linna kui kohaliku omavalitsuse üksust, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. See oli küsimus, milles kolleegiumi liikmed üksmeelele ei jõudnud. Nimelt kirjutas riigikohtunik Jaak Luik oma eriarvamuses, et ta ei jaga otsuses toodud järeldust, et Tallinna linn saab nõuda üksnes selliste faktiväidete ümberlükkamist, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist. Eriarvamusele jäänud riigikohtunik märkis, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika järgi saab Tallinna linn nõuda ka selliste faktiväidete ümberlükkamist, mis järelduvad avaldatud kaudsetest asjaoludest, mis otseselt ei peagi käima kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.

 

Kohtunik märkis oma eriarvamuses, et vaieldamatult kahjustab Äripäeva artiklites avaldatud informatsioon kogumis nii kohaliku omavalitsuse üksuse, füüsiliste isikute kui ka eraõigusliku juriidilise isiku mainet, mistõttu peab ringkonnakohus asja uuesti läbi vaadates selgitama, kas Tallinna linna on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti asjaolude esitamisega, millest mõistlikult saab järeldada, et linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud.

 

Kohtulahendiga on võimalik tutvuda Riigikohtu kodulehel SIIN


© 2010 Sirel & Partners logo and name are regeistered trademarks

Artikkel ajakirjas STEP e-residentsusest Eestis

15.06.2017

Juhtiv ajakiri STEP avaldas artikli e-residentsusest Eestis. Ruth Annus ja Turgay Kuleli tutvustavad Eesti e-residentsuse programmi eeliseid.
Loe edasi >>>

Sirel & Partners Golf Open 2017 / registreerimine avatud

05.06.2017

Hea golfar, alanud on registreerimine Sirel & Partners Golf Open 2017 golfivõistlusele!

Loe edasi >>>

Sirel & Partners Golf Open 2017

28.05.2017

30.06-01.07 toimub Otepää Golfikeskuses järjekordne meeleolukas golfivõistlus Sirel & Partners Golf Open 2017. Ürituse peakorraldajaks on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ning võistlust toetavad paljud meie pikaajalised koostööpartnerid.
Loe edasi >>>

Türgi ärimeeste delegatsioon Tallinnas

27.05.2017

23.-27. mail külastas Eestit Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ja Türgi saatkonna kutsel 30-st osavõtjast koosnev kõrgetasemeline Türgi ärimeeste delegatsioon, et osaleda äriseminaril ja külastada e-Estonia showroom’i ning Latitude 59 konverentsi.
Loe edasi >>>

Artikkel Šveitsi investeerimisajakirjas Private: "Ettevõtetele kehtiv maksusüsteem Eestis"

09.05.2017

Šveitsi tunnustatud investeerimisajakiri ”Private” avaldas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid nõuniku Turgay Kuleli ja advokaat Nikolai Majerovitši poolt kirjutatud järjekordse artikli Eesti maksusüsteemi kohta, mis seekord puudutab eelkõige ettevõtlust.
Loe edasi >>>