Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
ScalaCity büroohoone

Tartu mnt 43, 10128 Tallinn
Telefon: +372 606 9600
Faks: +372 606 9601
E-post:
info@sirel.com

 

 

  

  

 

 

 

 

 

  

Mida teha võlgnikuga, kui isegi kohtuotsuse sundtäitmine ei aita?

Harvad ei ole juhtumid, kus võlausaldaja on võlgnikult võla kättesaamiseks teinud kõik endast oleneva - pöördunud hagiavaldusega kohtusse, saanud jõustunud kohtuotsuse ning pöördunud täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kuid kohtuotsust täites selgub, et seda täita ei ole võimalik, sest võlgnik on ennast enne täitemenetluse alustamist muutnud varatuks.

 

Sellisteks juhtumiteks on seadusandja võlausaldaja huvide kaitseks kehtestanud tehingute tagasivõitmise institutsiooni. Tehingute tagasivõitmine ehk tühistamine on võrdlemisi tavapärane pankrotimenetluses, kus kohus saab pankrotihalduri poolt esitatava hagi alusel tühistada pankrotis oleva isiku poolt enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehinguid, millega on kahjustatud pankrotivõlgniku võlausaldajate huve. Vähe on aga räägitud tehingute tagasivõitmisest täitemenetluse raames, mis kehtiva seadusandluse kohaselt on samuti võimalik.

Sundtäitmine toimub täitedokumendi alusel, milleks võib olla kohtuotsus või määrus. Kuna kohtumenetlus on kallis, siis on mõistlik enne kohtusse pöördumist teha võlgniku taustauuring, et selgitada välja, kas kohtumenetlusele kulutatavad summad ennast ka ära tasuvad. Võimalusi võlgniku varalise seisukorra hindamiseks on avalike andmebaaside näol võrdlemisi palju ning nende abil on võimalik võlgniku varalisest seisust kujundada üsna adekvaatne ettekujutus. Kui võlgnikule kuulub vara, siis on hagimenetluse alustamine ja sellega seonduvate kulude kandmine majanduslikult põhjendatud, sest võlausaldaja võib eeldada, et kohtumenetluse edukuse korral on reaalne saada oma nõue täitemenetluses läbi vara sundmüügi ka tasutud.


Võla sissenõutavuse tagamine

Paraku on kohtumenetlus aeganõudev ning ei ole välistatud, et kui võlgnik saab teada tema vastu esitatud hagist, võib ta kohustuse täitmise vältimiseks kogu enda vara võõrandada. Sisuliselt ainsaks võimaluseks garanteerimaks, et võlgnikul menetluse alguses olemasolev vara siiski tagaks antud asjas tehtava otsuse täitmist, on taotleda menetluse alguses kohtult hagi tagamist. Hagi tagamine on kohtu poolt enne asja sisulist lahendamist tehtav otsustus rakendada teatud abinõud, mis tagab asjas tehtava otsuse hilisemat täitmist. Kinnisvara puhul on selliseks abinõuks kohtuliku hüpoteegi seadmine võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Kuna hagi tagamise abinõu rakendamisega piiratakse võlgniku õigusi, siis ei ole hagi tagamise taotluse kohtupoolne rahuldamine sugugi garanteeritud, sest kohus peab hagi tagamise vajalikkust ja põhjendatust igal konkreetsel juhul eraldi hindama. Hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu ning paljudel juhtudel ka arvestatavas summas tagatist, mis omakorda võib olla takistuseks hagi tagamise taotlemisel.

Siinkohal on asjakohane käsitleda olukorda, kus võlausaldaja ei ole taotlenud hagi tagamist või kus kohus ei ole taotlust rahuldanud ning kus võlgnik on oma vara menetluse jooksul kohustuse täitmise vältimiseks võõrandanud. Olukord võib kohtuotsuse täitmise seisukohalt tundud lootusetu, kuid seadusandja on võlausaldajale näinud ette veel ühe võimaluse oma õiguste kaitsmiseks. Nimelt võimaldab täitemenetluse seadustik võlgniku poolt pahatahtlikel eesmärkidel tehtud vara võõrandamistehingud tühistada, mille tulemuseks on võõrandatud vara võlgnikule tagastamine ning seejärel kohtutäituri kontrolli all võlausaldaja nõude katteks müümine.


Kahjustava tehingu tühistamine

Täitemenetluse raames tehingu tühistamiseks (tagasivõitmiseks) tuleb esitada kohtule hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Hagi rahuldamise eelduseks on asjaolud, et võlgniku poolt tehtud võõrandamistehing on tehtud kolme aasta jooksul enne nimetatud hagi esitamist, tehing peab olema tehtud teadlikult võlausaldaja huvide kahjustamiseks ning tehingu teine pool pidi võlausaldaja huvide kahjustamisest teadma. Kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest. Võlausaldaja huvide kahjustamisest teadmist eeldatakse ka siis, kui tehingu teine pool on võlgniku lähikondne.

Seega on võlausaldajal, kes on oma nõude tunnustamiseks pöördunud kohtusse ning kes menetluse lõppedes on avastanud, et pahatahtlik võlgnik on oma tegutsemisega muutnud kohtuotsuse täitmise võimatuks, veel üks võimalus oma õiguste maksma panekuks nende tehingute tagasivõitmise näol, millega otsuse täitmine võimatuks muudeti. Võlausaldajatel on soovitatav üle kontrollida oma täitemenetluses rahuldamata jäänud nõuded ning selgitada välja, kas võlgnik ei ole teinud kolme aasta jooksul oma varaga mingeid tehinguid, mis võisid võlausaldaja huve kahjustada, et seejärel otsustada, kas oma õiguste kaitseks on veel midagi võimalik teha.


© 2010 Sirel & Partners logo and name are regeistered trademarks

Sirel & Partners Golf Open 2018

17.05.2018

29-30 juunil toimub Otepää Golfikeskuses järjekordne meeleolukas golfivõistlus Sirel & Partners Golf Open 2018. Ürituse peakorraldajaks on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid ning võistlust toetavad paljud meie pikaajalised koostööpartnerid.
Loe edasi >>>

Hoiatus töösuhtes - miks on see oluline ja kuidas hoiatus vormistada

25.04.2018

25. aprillil 2018 Maalehes ilmus advokaat Raiko Paasi poolt kirjutatud artikkel hoiatuste olulisusest töösuhtes.
Loe edasi >>>

Sirel ja Partnerid nõustas Hansapost ja Hobby Hall ühinemistehingut.

04.04.2018

Vandeadvokaadid Janno Kuusk ja Rajar Miller nõustasid Hobby Hall Oy-d ja selle osanikke SGN Group Oy-d ja Four P&P Consulting Oy-d Eesti suurima veebikaubamaja Hansapost ja Soome legendaarse kaubandusettevõtte Hobby Hall ühinemisel.
Loe edasi >>>

Artikkel Äripäevas: Kohus poleks pidanud Riito saneerimist kinnitama

26.02.2018

26. veebruari 2018 Äripäevas ilmus artikkel RIITO Ehituse AS-i saneerimismenetlusest, mille käigus Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaheksa võlausaldaja määruskaebuse ning jättis Riito saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldajaid esindas ringkonnakohtus vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.
Loe edasi >>>

Tõnis Looritsale omistati vandeadvokaadi abi kutsenimetus!

20.02.2018

Meil on hea meel teatada, et jurist Tõnis Loorits sooritas edukalt vandeadvokaadi abi eksami ja Eesti Advokatuuri juhatus omistas talle alates 20.02.2018 vandeadvokaadi abi kutsenimetuse.
Loe edasi >>>